Superstar tormi käes

Aasta aega vana video M/S Superstarist tormisel merel.

Nädalavahetus Tallinki laevadel

Laupäeva õhtupoolikul Helsingist Tallinna suundunud Superstaril valitsenud meeleolu meenutas justkui laulupidu: inimesi jätkus igale tekile ning nii nagu laulupeol, polnud harvad juhused, kus puhkekoht leiti seal kus juhtus, kas merevaatega aknaorvas või suisa koridoris, pehme vaipkattega põrandal.

Kui tudeng võib kojusõidu nimel vabalt paar tundi põrandal külitada, siis lastega peredele see kõige sobivam viis ei ole. Nii võib aru saada õnnelikust isast, kes oma naisele ja sülelapsele lõpuks kaks juhuslikult vabanenud kohta leidis.

Tallinki kommunikatsioonijuht Luulea Lääne kinnitas Delfile, et kuna Superstaril on istekohti rohkem kui reisijakohti - vastavalt 2150 ja 2080 -, siis peaks istekohti jaguma.

"Superstari reisid on küll nädalavahetuseti üsna täis, kuid mitte sedavõrd, et laevas istekohta ei leiaks," kinnitas ta.

Superfast VIII-l veelgi kitsam

Veidi kitsamad olud istekohtade osas valitsevad tema sõnul täna viimast päeva Tallinn-Helsingi liinil korralises dokis olevat kiirlaeva Star asendaval kiirlaeval Superfast VIII.

"Superfasti reisid olid möödunud nädalavahetusel tõepoolest praktiliselt välja müüdud. Superfastil on 717 reisijakohta ning sellele vastavalt on ka istekohtade valik väiksem kui Superstaril," sõnas ta.

"Et pakkuda reisijatele mugavamat ja privaatsemat ülesõiduvõimalust ka Superfastil, on antud asenduslaeva kajutite hinnad alla toodud vastavalt 12 euroni (188 krooni) aknata ja 15 euroni (235 krooni) aknaga kajuti eest."

Kajutisse need, kes ära ei mahu

Üheks võimaluseks leida parem istekoht on Lääne sõnul kindlasti ka varem laeva jõudmine.

"Mõistame, et reisijad on tänaseks harjunud suurte ja mitmekülgseid võimalusi pakkuvate kiirlaevadega Star ja Superstar, kuid ka need laevad vajavad teatud aja tagant tehnilist hooldust," ütles Lääne.

"Meie laevapark võimaldab suunata liinile selleks ajaks samaväärselt kiireid asenduslaevu nagu Superfast, et reisid ära ei jääks."

Alates 20. märtsist korraliselt dokis viibinud ja 1900 reisijat mahutav kiirlaev Star naaseb liinile homme ning juba homme hommikust alates teenindavad reisijaid Tallinn-Helsingi liinil taas harjumuspärased kiirlaevad Star ja Superstar, kus Lääne sõnul istekohtade puudust ette tulla ei tohiks.

Praami tellimisel tehtud viga läks 1,5 miljonit maksma

Hiljaaegu mandri ja Hiiumaa vahel kurseerimist alustanud uue praamlaeva „Muhumaa“ ehitamisel tehti laeva mõõtudega viga, mis riigile vähemalt 1,5 miljonit krooni maksma läks.

Laev projekteeriti nii, et sadamasse juba paigaldatud pealesõidu-rambid tuli demonteerida ja kogu kallis töö uuesti teha, vahendavad TV3 uudised.

Riigihange suveks Ruhnu liinile laeva leidmiseks ebaõnnestus

Saare maavalitsuse korraldatud riigihange tänavuseks suveks Ruhnu liinile laeva leidmiseks ebaõnnestus.

Pakkumisel osales üks ettevõte, mis aga hanketingimustele ei vastanud. Nüüd asutakse laeva otsima läbirääkimiste teel.

Riik on tänavuseks navigatsiooniperioodiks Ruhnu laevaliini tarbeks eraldanud 1,2 miljonit krooni.

«Me jätkame läbirääkimisi sellesama pakkujaga, kes meile kõiki dokumente ei esitanud, kuid meil on piisavalt alust arvata, et kõik vajalikud asjaolud on ikkagi olemas sellesama vedaja puhul,» rääkis Saare maavalitsuse aregu- ja planeeringuosakonna juhataja Mika Männik.

Kruiisilaevade külastused 2010

Nimekiri: http://www.ts.ee/_up/file/Cruises-Tallinn-2010.pdf

Ajutine piirikontroll

Seoses NATO välisministrite kohtumisega 22-23.04.2010 a otsustas Vabariigi Valitsus ajutiselt taaskehtestada sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ajavahemikul 17.04.2010 kell 21.00 kuni 23.04.2010 kell 21.00.

Saare maavalitsus lükkas Ruhnu laevaliini pakkumise tagasi

Saare maavalitsus jättis ainsana Ruhnu laevaliini hankele pakkumuse teinud OÜ Seiling Point kvalifitseerimata, kuna esitatud dokumentide järgi puudub firmal meeskond laeva juhtimiseks ja ei saa kindlaks teha, kas alus vastab vajalikele nõuetele.

Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mika Männiku sõnul ei ole esitatud dokumentide järgi võimalik kindlaks teha, kas Ruhnu laevaliinile pakutav alus vastab veetranspordi ohutuse nõutele või mitte, mistõttu loeti riigihange lõppenuks (hankele laekus ainult üks pakkumine-toim.).

“Pakkumuses esitatud laevapere liikmete tunnistused ei anna õigust sõita mootorlaeva Lohi kaptenina, seega puudub pakkujal kvalifitseeritud meeskond laeva juhtimiseks,” ütles Männik, lisades, et OÜ Sailing Point esitatud pakkumus ületab oluliselt maavalitsuse rahalisi võimalusi.

Mullu sügisel lükkas Harjumaal asuv Viimsi vald tagasi OÜ Sailing Point pakkumise mandri ja Prangli saare vahelisele laevaliinile, kuna firma ei suutnud vallavalitsusele tõendada, et tema poolt pakutavad laevad vastavad hanketingimustes nõutule.

Ja veel 2 pilti endisest Scaniast

Pildid: Endine M/S Scania Kielis

Mariella pardal hukkus mees

Viking Line'i reisiparvlaeval Mariella kukkus ööl vastu tänast kaheksandalt tekilt kuuendale noor mees.

Mehele osutati esmaabi, kuid ta suri saadud vigastuste tõttu kohapeal. Ajalehe Ilta-Sanomat andmetel oli ohvriks 24-aastane Prantsuse kodanik.

Laev oli teel Helsingist Stockholmi. Õnnetus juhtus veidi enne vahepeatust Ahvenamaal Mariehamnis.

Juhtunut uurib Ahvenamaa politsei.

Viking Line'i Mariellal viibis õnnetuse ajal 1200 reisijat.

Uute jäämurdjate valmimine venib

Eesti jäämurede arengukava näeb ette Soome lahele kolme uut jäämurdjat, millest esimene pidi valmima sel aastal.

Esimese uue jäämurdja projekteerimist alustati 2008. aastal, kuid peatati enne ehituse riigihanke väljakuulutamist.

"Aga tänavuse talve valguses on siiski kuulda, et järgmisest aastast eraldatakse raha, et selle projektiga edasi minna. Ma loodan, et Eesti riik ei jää tulevikus jääblokaadi," rääkis veeteede ameti peadirektor Andrus Maide.

Jäämurdjad on plaanis ehitada kaasates strateegilist investorit, kes leiaks laevadele rakendust ka siis, kui jääd ei ole.

Video: Aasta 1994 Helsingi sadamas

Huvitav retrohõnguline video, mis annab hea ülevaate laevandusest 16 aastat tagasi Helsingis.



Alates 2:00 on näha ka tiiburlaev Liisat.

Muudatus Tallinki sõidugraafikus

Ajavahemikul 18.-20.3.2010 asendab M/S Superfast VIII Tallinn-Helsingi liinil sõitvat M/S Superstari. M/S Superstar saabub Tallinnasse graafikujärgse reisiga 18.3.2010 kell 9.30 ja väljub taas Helsingisse 20.3.2010 kell 7.30. Ajavahemikul 20.-29.3.2010 asendab M/S Superfast VIII Tallinn-Helsingi liinil sõitvat M/S Stari. M/S Star saabub Tallinnasse graafikujärgse reisiga 19.3.2010 kell 24.00 ja siirdub Naantalisse dokki. 29.3.2010 saabub Tallinnasse ja väljub Helsingisse graafikujärgselt.

SLK uute praamide rahastamise tagavad norrakad

Advokaadibüroo Sorainen teatas, et nõustas Norra ekspordikrediidiasutust Eksportfinans kolme uue praami finantseerimisel, mis hakkavad sõitma Hiiumaale ja Muhumaale.

Eksportfinans finantseeris tehingut ligi 1,3 miljardi krooniga, millele lisandus ostjate omafinantseeringu osa. Praamide tellijaks oli Saaremaa Laevakompanii ja need valmisid Eesti-Norra ühisfirmas BLRT Fiskerstrand.

«Tegemist on ühe Eesti krediidituru suurima tehinguga sel aastal. Me oleme väga rahul, et saime nõustada nii kõrgetasemelist Euroopa krediidiasutust ja olla abiks tehingu juures, mis parandab Lääne-Eesti saarte praamiliinide kvaliteeti, mida kindlasti kõik eestlased eriti just suveperioodil kõrgelt hindavad,» ütles advokaadibüroo Soraninen partner ning regionaalse panganduse ja finantseerimise õigustöörühma juht Reimo Hammerberg.

Praamid toimetatakse kohale selle aasta jooksul kolmes etapis. Esimene praam Muhumaa juba hakkas Rohuküla-Heltermaa liinil inimesi ja sõidukeid teenindama.

Norra kaubandus- ja tööstusministeeriumile ning pankadele kuuluv Eksportfinans on ainuke valitsuse eksporditoetusi jagav asutus Norras. Krediidiasutus teenib oma tulu rahvusvahelistel kapitaliturgudel ning on üks suurimaid avaliku sektori laenuandjaid Euroopas.

Finantseeringut tagas Norra Ekspordilaenude Garanteerimise Instituut, mis on peamine ekspordigarantiisid ja -kindlustusi väljastav riigiasutus. Asutuse põhiülesanne on edendada Norra kaupade ja teenuste eksporti ja investeeringuid välismaale.

Läänemere reisilaevad ei ole võimaliku terrorismiohu vastu kaitstud

Soome turvaekspertide arvates ei ole Läänemerel seilavad reisilaevad võimaliku terrorismiohu vastu piisavalt kaitstud.

Ka mitmetes rahvusvahelistes raportites on seatud kahtluse alla selle piirkonna riikide terrorismiga toime tulemise oskus, kirjutab YLE Uutiset.

Soome valitsuse terrorismi vastu võitlemise strateegias on rõhk ennetamisel, terrorirünnakute ohtu peetakse aga minimaalseks.

Helsingi sadamates turvalisuse eest vastutava turvafirma Palmia esindaja Hellevi Reimani sõnul on näiteks võimatu kontrollida kõiki Eesti ja Soome vahel sõitvaid reisijaid.

«Kontrollime umbes 1- 3 protsenti reisijatest. Kui keegi tahab laeva pommi viia, siis on seda üsna lihtne teha, kuna turvakontroll on pisteline,» selgitas Reiman.

Turvafirma FinSec tegevjuhi Arto Mannineni sõnul teeb teda murelikuks vähese tähelepanu pööramine reisilaevade turvalisusele.

Manninen tõi näite, et laeval, kus on umbes 3000 inimest, on turvameetmed viletsamad kui näiteks mõne väikelinna rokk-kontserdil.

Reisilaevadel on tavaliselt lisaks meeskonnale vaid paar turvatöötajat. Maal toimuvatel ürtustel nagu spordivõistlused ja kontserdid peab olema vähemalt sada turvajat.

«Laevale ja kontserdile minejaid saab võrrelda. Kui suurte kontsertide külastajaid jõutakse kontrollida, siis peaks jõutama ka laevareisijaid,» arvas Manninen.

Turvaekspertide sõnul on laevade turvameeste varustus relvaga kurjategijate vastu astumiseks liiga vilets.

Politsei ei pruugi merele piisavalt kiiresti kohale jõuda ning relvastatud isikud võivad keset Läänemerd verevalamise toime panna.

Läänemerel seilavate laevade turvasüsteem põhineb rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse ehk ISPS koodeksil ning Euroopa Liidu määrustel. Need mõlemad rõhutavad, et terroriohtu tuleb ennetada.

Soome terrorismivastase võitluse strateegia loomise juures olnud politseiameti juht Robin Lardot sõnas, et rõhk on terrorismi ennetamisel ja radikaliseerumise ärahoidmisel.

Möödunud nädalal avalikustatud strateegias seisab, et Soomes püütakse sisserännanute seas tekkida võivat radikaliseerumist ära hoida assimileerimise ja õige sotsiaalpoliitika abil.

Turvaeksperdi Arto Mannineni arvates on Soomes pandud kõik ühele kaardile. Politsei on keskendunud rahvusvahelise terrorismi tõrjumisele, kuid niinimetatud kodukootud terrorism on jäetud kahe silma vahele. Viimastel aastatel on Soomes olnud küllalt palju tulistamisjuhtumeid koolides ja kaubanduskeskustes.

«Seda on võimalik ennetada. Eriti tasub jälgida paiku, kus on tavaliselt suur hulk inimesi koos,» selgitas Manninen.

Superfast VIII sai rikke osaliseks

Täna hommikul kell pool viis Helsingist Tallinna saabunud Tallinki reisiparvlaeval Superfast VIII oli tehniline rike, mille tõttu reisijate maalesaamine viibis.

Kannatlikkust pidid varuma just sõidukitega reisijad, kuna aluse vööri ustega tekkis tehniline probleem ning nende maalesaamine toimus kolmveerand tundi hiljem.

„Selgus, et on tehniline probleem vööri ustega, mida ei saanud avada, ning seetõttu ei saanud sõidukiga reisijad ja veokid laevalt kolmveerand tunni jooksul maha," selgitas AS Tallink Grupp kommunikatsioonijuht Luulea Lääne Õhtuleht Online'ile. „Kella veerand kuueks probleem lahendati ja sõidukiga reisijad pääsesid maha."

Lääne lisas, et sõidukita reisijad pääsesid laevalt maale varem.

Lääne sõnas, et laevareisijaid teavitati, et on tehniline probleem. Kaua aga selle lahendamine aega võtab, et osatud ennustada. „Ei saanud öelda, mis kellaajaks kõik korras on," märkis Lääne.

Rikke tõttu tekkinud viivitusest jääb ka Superfast VIII väljumine hiljemaks. Laev pidi väljuma kell 17.30.

M/S Stari pardal suri keskealine mees

Täna õhtupoolikul ei õnnestunud Helsingist Tallinna suunas teele asunud Tallinki kiirlaeval Star raske terviseprobleemiga keskealise meesterahva elustamiskatsed ning mees suri.

«Umbes veerand tundi pärast Helsingist väljumist, ehk kell 17.45 paiku sai laeva meeskond teate, et ühel keskealisel meesterahval on rasked terviseprobleemid,» rääkis Tallinki pressiesindaja Luulea Lääne Postimees.ee'le.

«Kohe kutsuti Helsingist välja helikopter, vanemtüürimees proovis meest elustada ning laeval leiti ka kaks arsti, kuid paraku ei olnud enam midagi teha,» kirjeldas Lääne. Keskealise Eesti kodaniku elu polnud enam võimalik päästa.

Kuna laev ootas umbes 15-20 minutit helikopteri saabumist, võib selle võrra hilineda ka aluse jõudmine Tallinna sadamasse.

Mis siis, kui? - Ehk laevad teiste firmade värvides

Lindaliini endised laevad: tiiburlaev Jaanika

Tiiburlaev Jaanika alustas liinisõite Tallinn - Helsingi liinil 1995, peatselt pärast seda, kui ta valmis Ukraina laevatehases. Esialgu sõideti sini-valgetes värvides Inreko Laeva AS'i all.

Pärast Inreko Laeva AS'i pankroti väljakuulutamist vahetas kiirlaev omanikku. Uueks opereeriaks sai sama juhiga firma Tallinn Line, mis muutis koheselt oma nime Linda Line'ks. Jaanika võõbati uue firma värviskeemi kohaselt puna-valgeks.

Jaanika sõitis LindaLine all Tallinn - Helsingi liinil kuni 2007. aasta hooaja lõpuni. 2008. aasta veebruarikuus müüdi tiibur uue trimaraani ostu tarbeks maha Valletta Fastferry shipping'ule. Laev sõidab nüüdsest Venemaal liinil Sochi - Trabzon ning kannab nime "Hermes". Sellegipoolest on tiibur Valletta Fastferry Shipping'u poolt müügis.

Tehnilised andmed:
Ehitatud: 1991-1995 Feodosiyske vyrobnycke obednannya "more", Feodosiya, Ukraine (102)
IMO-number: 9086227
Pikkus: 42,55 m
Kiirus: 38 sõlme
Peamootorid: 2 x M.T.U. 16V396TB84, 2 x 1905 kw, 2 x 2590 bhp Võimsus: 4400 kW Reisijatekohti: 192

Pildid Jaanikast ehk Hermesest Venemaal:

Superfast VIII Tallinna sadamas

Peatselt alustab M/S Superfast VIII liinisõite Tallinn-Helsingi liinil, kus ta asendab dokki suunduvaid M/S Superstari (18.-20. märts) ning M/S Stari (20.-29. märts).

Laev ise seisab juba täna kella kümnest Tallinna sadama 16. kai ääres. Teine Superfast pesitseb veel Koplis ning ei leia nii pea oma teed sealt välja.


Superfastid jaanuari lõpus Koplis:

Maavalitsus kahtleb Ruhnu liinile pakutud laevas

Saare maavalitsus kahtleb Roomassaare-Ruhnu-Pärnu laevaliini teenindamiseks korraldatud riigihankel pakkumise esitanud ettevõtte laevas.

Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mika Männik ütles, et pakkumises esitatud laevadokumentidega tutvumise järel ei olnud maavalitsuse riigihankekomisjonil kindlust, kas pakutav laev vastab tellitud teenuse osutamiseks vajalikele veetranspordi nõuetele.

Männiku sõnul saadeti dokumendid esmaspäeval seisukohavõtmiseks veeteede ameti vastavatele spetsialistidele.
“Niipea, kui saabub veeteede ameti seisukoht, jätkab riigihanke komisjon ka hanke menetlemist ning langetab otsuse pakkuja kvalifitseerimise osas,” lisas Männik.

Scaniast saab Emanuele D´Abundo Primo

Rohuküla–Heltermaa liini teenindanud parvlaev Scania tegi eile hommikul kl 6.30 oma viimase reisi. Alus müüakse itaallastele ja ta nimeks saab Emanuele D´Abundo Primo.

10. märtsil täitus Scanial 10 aastat Eesti lipu all sõitmist ning ka Itaaliasse müüduna hakkab laev reisijaid vedama sama pikal marsruudil, kui oli Rohuküla–Heltermaa liin.

“Praeguse info kohaselt planeerivad itaallased Scania sõitma panna Napoli ja Ischia saare vahet. Reisi pikkus on üllataval kombel sama – 12 meremiili –, kuid seal pole kanalit probleemiks,” ütles Scania saarlasest kapten Otto Ojamaa, kes juhtis laeva selle vastuvõtmisest kuni eilse päevani välja.
Kapten meenutas, et kui Scania aastal 2000 Väinamerele tuli, oli ta suur laev – ei olnud reedeõhtuti enam autosid maha jäämas ja kõik toimis. Aga juba varsti tundus, et hakkab väikseks jääma, autod olid muutunud suuremaks ja laiemaks.

“Eks see kõik on ajamärk, et muutused siia jõuavad,” mõtiskles kapten. “38 aastat on laeva jaoks üsna palju. Me oleme suutnud laeva säästa, tänu eesti meremeestele on see hästi säilinud,” tunnustas ta meeskonda. Otto Ojamaa lisas, et ka Itaalias läheb Scania headesse kätesse ja saab n-ö uue elu.

“Ka meile on tänapäev kohale tulnud: õigel ajal tehtud õiged otsused tõid siia “Muhumaa” ning meil on rekonstrueeritud ja heakorrastatud sadamad ja veesüsteemid,” rääkis Ojamaa.

Scania on aastate jooksul sõitnud erinevaid liine. Laeva süvise optimaalsus võimaldas sel sõita nii Rohuküla–Heltermaa kui ka Virtsu–Kuivastu liinil. Rahvusvahelisel Mõntu–Ventspilsi liinil sõitis laev suviti neli aastat. 2001–2002 oli Scania ligi kolm kuud Fääri saarte käsutuses.
AS-i Saaremaa Laevakompanii tegevdirektor Tõnis Rihvk lausus, et Scanial on 10 aasta jooksul väga hästi läinud. “Ta võeti inimeste poolt väga hästi vastu ja investeering oli kindlasti hea. Ma arvan, et ta oli ja on ka praegu väga hea laev,” sõnas Rihvk.

Müügitehing ei ole veel sõlmitud, kuid loodetavasti lüüakse käed juba lähipäevil. “Eks me müüme vanu laevu sõltuvalt sellest, kuidas uued laevad liinile jõuavad. Müügis on nad praegu kõik, aga müügiprotsess sõltub sellest, kuidas oleme suutelised uusi laevu vastu võtma,” selgitas Tõnis Rihvk. Parvlaev Scania mahutab 80 autot ja 400 reisijat.

Videoklipp Muhumaast

»

Ruhnu liini soovib teenindada vaid üks firma

Eile lõppenud riigihankele “Avaliku liiniveo teostamine Roomassaare–Ruhnu–Pärnu laevaliinil ajavahemikul 01.05– 01.10.2010” esitas Saare maavalitsusele pakkumise üks ettevõte.

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mika Männik ütles Kadi raadiole, et esmaspäeval teatab maavalitsus, kas pakkumine on sobilik. Eile ei soovinud ta pakkumise teinud firmat veel avalikustada.
Oma Saare andmeil Saaremaa Laevakompanii ega Kihnu Veeteed hankele pakkumist ei esitanud.

Maavalitsus soovib 2010. aastal tellida Roomassaare–Ruhnu ja Pärnu–Ruhnu liinil kokku vähemalt 80 reisi. Riikliku toetuse maht riigihanke teostamiseks on 1,2 miljonit krooni.

Video: Muhumaa saabumine

P/L Muhumaa jõudis pärale

Saaremaa Laevakompanii uusim alus Muhumaa seisab reede õhtust Rohuküla sadamas.

Laevakompanii uus alus maksab umbes 450 miljonit krooni. Laevafirma teatel kulub laevastiku uuendamiseks kokku 1,4 miljardit krooni, selle eest tahab laevafirma suuromanik Vjatšeslav Leedo soetada kolm uut parvlaevalaeva.

Esimese reisi mandrilt Hiiumaale teeb uus laev esmaspäeval, kinnitas laevapileteid müüv Saarte Liinid.

Muhumaa mahutab 160 sõiduautot ja kuni 600 reisijat. Alus on 97,8 meetrit pikk ja 18,5 meetrit lai ning suudab arendada kiirust 16 sõlme.

Laev hakkab Hiiumaa ja mandri vahelise ühe suuna läbima 75 minutiga, lisandub laadimis- ja lossimisaeg.

Saaremaa sadama tegevus võib laieneda

Laiendamaks praegu aastas vaid mõnd kruiisilaeva vastu võtva Saaremaa sadama tegevusvaldkondi, palub AS Tallinna Sadam keskkonnaministeeriumil algatada uus keskkonnamõju hindamine, kirjutab Meie Maa.

Laiendamaks praegu aastas vaid mõnd kruiisilaeva vastu võtva Saaremaa sadama tegevusvaldkondi, palub AS Tallinna Sadam keskkonnaministeeriumil algatada uus keskkonnamõju hindamine, kirjutab Meie Maa.

Kaljuranna hinnangul on otstarbekas püüda sadamat kasutada ka laiematel eesmärkidel, et Saaremaa inimesed sellest töökohtade ja muude hüvede näol rohkem kasu saaks.

AS Tallinna Sadam palub ministeeriumilt kooskõlastust, et esitada taotlus sadamaregistri andmete muutmiseks: muuta navigatsiooni periood aastaringseks, lisada sadama ülesannete hulka kaupade laadimine, lossimine, ladustamine ja töötlemine, käideldavatele kaubagruppide aga kohalikul ekspordil ja impordil põhineva sega- ja puistekauba (veerem, freesasfalt, ümarpalk, hakkepuit, kala jms).

«Päriselt või? Super!» hüüatas Tallinna Sadama plaanidest Meie Maalt kuulnud Saaremaa Ettevõtjate Liidu esimees Robert Pajussaar. Ta kinnitas, et toetab igal juhul Tallinna Sadama algatust.

Nostalgia: tiiburid Linnahalli sadamas

Leidsin netist ühe pildi, mis on tehtud 90-ndatel aastatel. Pildil on tiiburlaev Liisa ning Jaanika või Laura Linnahalli sadamas. Laevad on Inreko Laeva AS värvides.

Mais alustab Admiraliteedi basseinis tööd jahisadam

Vähemalt pooled ujuvkaid on juba valmis ning Tallinna Vanasadama endise C-terminali hoones käivad täie hooga ümberehitustööd. See tähendab, et juba mai algul saavad esimesed jahid ja kaatrid Admiraliteedi basseinis ankrusse heita.

Kui Nordic Jet Line oma katamaraanidega Tallinna ja Helsingi vahet sõitmise lõpetas, jäi Admiraliteedi bassein ning selle juurde kuuluv C-terminal sisuliselt tühjaks. Ainult suvistel merepäevadel keeb seal elu.

Nii hakkaski Tallinna Sadama juhtide peas idanema mõte, et Admiraliteedi basseini võiks muuta jahisadamaks, kuna kaikohti Tallinnas ja selle ümbruses nagunii napib. Tegelikult oli meestel niisugune idee varemgi, aga kiirlaevade liiklus ning koos sellega tekkivad lained ei võimaldanud ujuvkaisid paika panna.

Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil ütles, asjad arenesid omasoodu ning eelmise aasta lõpus olid kõik jahisadama loomise paberid koos ning ka rahaline pool mitu korda läbi rehkendatud. Sadama nõukogu kiitis plaanid heaks ning nii võisidki sadama rajamise tööd pihta hakata. Kokku läheb see ettevõtmine maksma seitse miljonit krooni.

21. mail toimub uue jahisadama pidulik avamine, kuid juba mai algul võivad jahid ja kaatrid kohale tulla, sest selleks ajaks peaks sadam klientide vastuvõtuks tehniliselt valmis olema.

Admiraliteedi basseini tuleb ujuvkaide äärde kokku 64 jahi- ja kaatrikohta. Peale selle saavad suuremad alused silduda olemasolevate kaide ääres. Eesti firma Top Marine on juba umbes pooled ujuvkaid valmis ehitanud ning saab ka ülejäänutega õigeks ajaks ühele poole.

«Peale kaide paneme paika ka slipi, midamööda saavad jahi- ja kaatriomanikud oma alused vajadusel kaldale tõsta või vette lasta,» selgitas Kiil. «Sadama tarbeks rajame ka väikese kütusetankla.»

Kiil rõhutas, et uues jahisadamas on tagatud kõik mereohutusnõuded. Sadamakapteniga oli eelnevalt põhjalikult arutatud, kuidas väikesed alused saaksid ohutult suurte reisiparv- ning kruiisilaevade vahel liikuda.

Kuna viimasel ajal on enamus katamaraane oma liiklemise Tallinna ja Helsingi vahel lõpetanud, siis on ka väljumiste sagedus vähenenud. See tähendab, et jahtidele jääb rohkem aega Admiraliteedi basseini sisenemiseks või sealt väljumiseks. Peale selle rakendatakse ka punaste ja roheliste tulede süsteemi, et ohutus oleks täielikult tagatud.

Endise C-terminali hoone esimesele korrusele on kavandatud ala, kus saavad oma aia- ja põllusaadusi müüja kohalikud tootjad, aga ka kalurid. Kiili sõnul tekkis niisugune mõte just seetõttu, et kohalikel tootjatel napib müügikohti, suurtes kaubanduskettides ei pääse nad löögile.

Hoone teisele korrusele rajatakse ruumid, kus jahtide ja kaatritega merelt tulnud inimesed saavad saunas käia, oma riideid pesta ja kuivatada, sadamakaptenilt nõu küsida või lihtsalt omavahel suhelda. Saunaruumide suurtest akendest avaneb kena vaade nii merele kui vanalinnale. Hoonesse kujundatakse ka suur terrass, kus saab nautida päikest ja vaadet Admiraliteedi basseinile.

Hindadest rääkides ütles Kiil, et kuigi Tallinna Sadam rajab Tallinna kesklinna eksklusiivse jahisadama, siis hinnad ei hakka seal olema teistest pealinna ja selle ümbruse samasugustest sadamatest kõrgemad.

Superfast asendab Stari ja Superstari

18.-20.3.2010 asendab M/S Superfast Tallinn-Helsingi liinil sõitvat M/S Superstari. 20.-29.3.2010 asendab M/S Superfast Tallinn-Helsingi liinil sõitvat M/S Stari. Star ja Superstar suunduvad dokki. Reisi kestvuseks jääb 2 tundi.

Aegna vahet hakkab sõitma AS Kihnu Veeteed

Avaliku konkursi laevaliini Tallinn-Aegna-Tallinn teenindamiseks linna omanduses oleva laevaga Juku võitis AS Kihnu Veeteed.

Tallinna linn sõlmib AS-ga Kihnu Veeteed 2010. aastaks laevaliini avaliku teenindamise lepingu, mis sisaldab laeva kui linnavara kasutusse andmise tingimusi ning ka laeva hoidu navigatsioonivälisel perioodil.

Praeguste plaanide kohaselt alustab Juku regulaarreisidega Aegnale 15. mail. Siiani oli mootorlaeva Juku operaatoriks AS Lindaliinid.

Saaremaa Laevakompanii pani vanad laevad müüki

Saaremaa Laevakompanii pani müüki kõik oma vanad alused, et uutele laevadele ruumi teha. Parvlaev Scania leidis juba uue omaniku.

«Käib aktiivne laevapargi uuendamine, sellega seoses on kõik vanad laevad müügis,» ütles Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees Tõnis Rihvk. Saaremaa Laevakompanii suuromaniku Vjatšeslav Leedo laevastikus on praegu seitse alust. Neist üks – Scania – on õnnestunud juba maha müüa.

«Scania müügi osas on kokkulepe, ostja on Euroopa laevandusettevõte,» märkis Rihvk. «Tingimused on poolte kokkuleppel konfidentsiaalsed.»

1972. aastal Taanis Ålborgis ehitatud Scania vedas autosid-reisijaid ka Saaremaalt Lätti, Mõntu-Ventspilsi liinil. Ettevõte pole nõus laeva müügihinda ütlema, kuid veel 2008. aastal oli laevale seatud ligi 60 miljoni kroonine pant.

Itaalia laevavahendusfirma kodulehelt leiab ka näiteks Ofelia müügikuulutuse. Viimane on veelgi vanem alus, ehitatud 1968. aastal Saksamaal.

Leedol ning tema äripartnereil Marcel Vichmannil ja Olav Miilil on praegu pooleli umbes 1,4 miljardit krooni maksev laevapargi uuendusprojekt, mis peaks Väinamerele saarte ja mandri vahet sõitma tooma kolm uut laeva. Neist esimene alus Muhumaa on valmis, järgmine ehitamisel. Esialgsete kavade järgi tuleb ka kolmas uus laev.

«Esimest ostuhuvi on üles näidatud juba ka Muhumaa suhtes, kuigi laev ei ole veel Eestissegi jõudnud,» märkis Rihvk.

«Kui auto tuleb tehasest välja ja sõidab 100 meetrit, siis selle turuhind kukub 10–20 protsenti, laeva puhul on pika valmimisaja tõttu olukord vastupidine,» lisas Rihvk. «Muhumaad me müüa ei kavatse, aga esialgne huvi näitab, et turg on suhteliselt elav.»

Riigikassa toetab tänavu parvlaevaliiklust Muhu- ja Hiiumaale 170 miljoni krooniga. Kui lähtuda Saaremaa Laevakompanii viimasest avalikust, tunamullu tehtud aastaaruandest, siis peamiseks riskiks on kütusehinna tõus. Oluline on ka see, et uued laevad valmiks õigeaegselt.

Muhumaa tulek Rohuküla-Heltermaa liinile on näiteks viibinud mitu kuud. Esialgu pidi juba sel kevadel tulema uus laev ka Virtsu-Kuivastu liinile.

Laevakompanii juhtkond märkis aruandes, et uued laevad parandavad laevapere töötingimusi, samas on töötajaid aga kokkuvõttes vähem vaja kui vanadel laevadel.

Rootsi kaptenite streik võib seisata 30 reisilaeva

Rootsi lipu all sõitvate laevade kaptenite kavandatav streik võib aprilli alguses jätta kai äärde 30 Läänemerel sõitvat reisilaeva, teiste seas võib sõitmise lõpetada Helsingi ja Tallinna vahel sõitev Viking XPRS.

30 Rootsi lipu all sõitva laeva kaptenid ja peamehhaanikud andsid teisipäeval streigihoiatuse protesteerimaks tööandjate kava vastu tõsta pensioniiga 60 eluaastalt 62 aastani. Streigi kavandatav alguspäev on 1. aprill.

Streigi tõttu võivad seisma jääda ka kaks Tallink Silja reisilaeva - Turu-Stockholmi liinil sõitev Galaxy ning Helsingi-Stockholmi liinil sõitev Symphony.

Meremehed: Eesti merendus on armetus seisus

Majandusministeerium peaks märtsi jooksul välja tulema merenduspoliitika arengukavaga, kuid merendusringkondade hinnangul on merenduspoliitika puudumine Eesti merenduse viinud tänaseks armetusse seisu.

Täna künnab maailma meredel laineid umbes 60 Eesti laevaomanikele kuuluvat kaubalaeva, kuid Eesti lipu all sõidab neist vaid kaks. Reisilaevade osas päästab Eesti lipu au veel peamiselt Tallink, kes on aga samuti kaks alust viinud Läti lipu alla.

«Kõik naaberriigid ja põhikonkurendid - Soome, Rootsi, Läti, Leedu - on rakendanud oma laevandusettevõtlusele kas otseseid või kaudseid soodustusi,» rääkis Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu aseesimees Jüri Lember, kelle arvates tuleks ka Eestis meremeestele maksusoodustusi teha.

Meresõitjate matemaatika on lihtne: meremeestele ja laevandusettevõtetele tehtavate maksusoodustustega laekub riigile osa tuhandete töökohtade maksutulust, ilma soodustusteta aga sedagi mitte.

Majandusministeeriumi kinnitusel on koostatava merenduspoliitika arengukava põhieesmärk, et merendus oleks Eestis konkurentsivõimeline majandusharu, kuid merenduse seisukohalt põhilist küsimust - maksuküsimust - rahandusminister Jürgen Ligi täna kommenteerida ei soovinud.

Pilt: SLK uued parvlaevad kõrvuti

Spekulatsioon: Superfastid Kanadasse

Kanada laevandusettevõte Marine Atlantic rendib/ostab endale kaks uut reisilaeva. Spekulatsioonide kohaselt arvatakse, et nendeks kaheks laevaks võivad olla praegu Tallinkilt renditud Atlantic Visioni õdelaevad.

Tallinki kaks Superfasti on hetkel Kopli sadamas. Esialgsete andmete kohaselt ei naase nad liinile enne aprilli lõppu. Samuti on spekuleeritud, et Rostock - Helsingi liini ei taastatagi Tallinki poolt ning selle liini monopoli saab enda kätte Finnlines.

Kanada transpordiminister John Baird ütles, et laevad soetatakse alles järgmine aasta. Siiski pole kindel, kas tegu on ikka Superfastidega.

SLK sai täna kätte parvlaeva Muhumaa

Saaremaa Laevakompanii (SLK) teatel andis BLRT Fiskerstrandi laevatehas Norras esmaspäeva lõunal tellijale üle parvlaeva Muhumaa.

Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimehe Tõnis Rihvki sõnul heisatakse parvlaeval Muhumaa veel täna õhtul Eesti lipp ning laev alustab vastavalt ilmastikuolude lubamisele esimesel võimalusel teekonda Väinamerele. „Ilmastikuolud on rasked, ent laev peaks saabuma Rohuküla sadamasse orienteeruvalt 3-5 päeva pärast.

Kohale jõudes seisavad ees veel viimased proovisõidud ja dokumentide lõplikud vormistamised. Meie eesmärk on saada uus laev operatiivselt liinile ning loodame, et juba järgmise nädala alguses saab Hiiumaa ja mandri vahel sõita Muhumaaga,“ lausus Rihvk.

Parvlaev Muhumaa teekond algab Põhjamerelt, kust laev siirdub läbi Taani väinade ning võtab seejärel suuna Hiiumaa põhjatipule, Rohuküla sadamasse sõidab laev Hiiumaa ja Vormsi vahelt.

Parvlaeval Muhumaa on avar reisijateala, sealhulgas kohvik-bistroo, baar, kauplus ning päikesetekid, sõidukite kasutuses on kaks autotekki. Muhumaa mahutab 160 sõiduautot ja kuni 600 reisijat. Alus on 97,8 meetrit pikk ja 18,5 meetrit lai ning suudab arendada kiirust 16 sõlme. Laev hakkab Hiiumaa ja mandri vahelise ühe suuna läbima 75 minutiga, lisandub laadimis- ja lossimisaeg.

Amorella peale viimistlust

Kaks päeva peale õnnetust on Viking Line reisilaev Amorella saanud endale väikese iluravi. Mõlkis koht võõbati lihtsalt üle ning lahti olevad tükid eemaldati. Kindlasti tuleb see materiaalselt kasulikum, kui võtta laev nädalateks liinilt maha, et remontida täielikult ära 2 kajutit. Arvatavasti läheb õnnetusest tekkinud tagajärg täielikult likvideerimisele korralisel hooldusel, kuid kes teab, masu teeb oma töö.

Mõned pildid viimistlusest:

Viking Line ei kuulnud Rootsi võimude hoiatust

Rootsi veeteedeamet ja laevakompanii Viking Line vaidlevad selle üle, kas esimene andis ikka õigeaegselt hoiatuse rasketest jääoludest Läänemerel liikuvatele laevadele.

Kui ametnikud väidavad, et hoiatus anti, siis Viking Line eitab selle saamist, vahendas YLE Uutiset.

Rootsi veeteedeameti teatel said vähemalt kaks jäässe kinni jäänud alust soovituse vältida seda väila, kuhu jää kogunes. Samuti olevat laevade vastutusel koguda reisiks vajalikku infot.

«Jääoludest peetud vestlused olid kuulda raadio vahendusel ning olukord oleks selgeks saanud hiljemalt siis, kui laevad oleksid palunud jäämurdjaid appi,» teatas seda ala juhtiv Ulf Gullne meediale.

Esiti annab veeteedeamet vaid soovitusi, mille järgimise üle peavad alused ise otsustama. Kui aga neljapäeval läksid mitu laeva liikvele soovituste vastaselt, siis anti ka ametlik meresõiduhoiatus. Sellest hoolimata suundusid alused raskele teele.

Viking Line'i tegevjuht Jan Kårström lükkas aga jutu eelhoiatustest ümber. Tema sõnul said näiteks reisiparvlaevad Amorella ja Isabella hoiatuse alles siis, kui nad olid juba kaks tundi jääs kinni istunud.

Laevakompanii kavatseb juhtunu tõttu tõstatada küsimuse veeteedeameti ja laevade vahelise infovahetuse tõhustamisest.

Läänemere jäistes oludes Rootsi ranniku esisel oli reede pärastlõunal lõksus veel paarkümmend kaubalaeva, mida abistasid jäämurdjad. Nädala lõpus peaks jääolud siiski paranema.