Lindaliini graafiku muudatus

01.06 ei toimu Lindaliini Tal-Hel kell 17:00 ja Hel-Tal kell 19:00 väljumisi. Samuti ei toimu 02.06 Tal-Hel kell 08:00 ja 17:00 ning Hel-Tal kell 10:00 ja 19:00 väljumisi.

Tugevnev tuul võib Rohuküla-Heltermaa liinil ooteaegu pikendada

Väinamere Liinid teatab, et Rohuküla-Heltermaa liini teenindavat parvlaeva St Ola peab tuule tugevnemisel asendama Harilaid ning see võib osale reisijatest tuua kaasa pikema ooteaja.

Väinamere Liinide teenindusjuht Anu Hiiuväin lausus, et St Olal on tehniliste probleemide tõttu tuulepiirang ja laev saab sõita vaid tuulega alla 12 m/sek. «Uue nädala alguses esmaspäeval ja teisipäeval puhub tuul ilmaprognooside kohaselt ca 15m/s. Nendes tingimustes St Ola sõita ei saa ning operatiivselt asub seda asendama Harilaid,» rääkis ta.

«Sel juhul tekib olukord, kus laevale mahuvad ainult eelisjärjekorra sõidukid ja üldjärjekorda teenindab järgmise reisiga Muhumaa. Seega palume neile reisidele ootejärjekorda mitte tulla, vaid planeerida võimalusel reisid Muhumaa väljumistele. Info kõigi muudatuste kohta paneme üles liikuvale inforibale Tuulelaevad.ee kohe, kui on selgunud muudatuste vajalikkus,» lausus Hiiuväin.

Kui tugev tuul ei luba St Olal sõita, asendab Harilaid esmaspäeval reise Rohukülast kell 6:30, 12:30, 16:30, 20:30 ja Heltermaalt kell 8:30, 14:30, 18:30. Teisipäeval on Harilaiuga asendatavad reisid Rohukülast kell 12:30, 16:30, 20:30 ja Heltermaalt kell 6:30, 14:30, 18:30, 22:30.

Väinamere Liinid juhib reisijate tähelepanu, et see stsenaarium käivitub ainult juhul, kui ilmaprognoos tugevast tuulest täitub, ning vabandab ette võimalike ebamugavuste pärast.

St Ola põhjalikumad remonttööd saavad toimuda alates juuni lõpust ehk pärast seda, kui Kuivastu-Virtsu liinile on jõudnud uus laev Saaremaa, mis võimaldaks Ofelial tulla St Olad asendama.

Viking Line uued laevad ehitab STX Europe

Viking Line uusi laevu hakkab ehitama väga suure tõenäosusega STX Europe (endine Aker Yards). Läbirääkimised on peaaegu lõpusirgel. Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis laevad valmivad vastavalt 2012. juuni ja 2013 veebruar. Kui aga riigilt piisavalt toetusi ei saada, siis on võimalik, et ehitatakse vaid üks laev. Turu ja Stockholm on valmis oma sadama kaisid ümber kontstrueerima, et suudetaks vastu võtta uued 200 meetrised laevad.

Väinamere parvlaevad lähevad üle suvisele graafikule

Alates 17. juunist minnakse Virtsu - Kuivastu ja 31. maist Rohuküla - Heltermaa parvlaevaliinidel üle suvisele graafikule.

Võrreldes eelmisel suvel kehtinud graafikuga on suurendatud reiside mahtu Virtsu - Kuivastu liinil, et rahuldada kasvavat nõudlust ja tagada reisijatele võimalikult hea teenindus. Eelnevast tulenevalt on Virtsu - Kuivastu parvlaevagraafikus tehtud olulisi muudatusi, teatas majandusministeerium.

Seoses muudatusega Virtsu-Kuivastu laevaliinil muutuvad osaliselt ka bussigraafikud, mis teenindavad liine Saaremaa ja mandri vahel. Busside sõiduplaanide muudatused on hetkel veel vormistamisel.

Eelnevast tulenevalt palume reisijatel tutvuda enne reisi planeerimist parvlaeva- ja bussigraafikutega, et vältida võimalikke ebameeldivusi.

P/L Saaremaa

Viking ADCC

Leidsin internetist kaks pilti Viking ADCC'st:

Translandia uues kuues

Enne:

Pärast:

Regina Baltica renditi Hispaaniasse

Tallinki laev Regina Baltica renditi Hispaania ettevõttele Acciona Trasmediterranea'le. Liiniks Almeria - Nador, kus ta teenis ka mullu suvel. Tallinki juhatuse liikmed jäid selle koha pealt aga üsna napisõnaliseks.

Tallink Grupp AS-i peadirektor Lembit Kitter ei osanud selle peale midagi kosta.

Tallink Grupp AS-i kommunikatsioonijuht Luulea Lääne sõnul aga peab see tõsiasi paika.

Kas peab paika, Tallinki laev Regina Baltica viibib hetkel Hispaanias ja hakkab sõitma Nador-Almeria liinil firma Acciona Trasmediterranea teenistuses?

"Ei oska vastata, pole sellega tegelenud, küsige Tanel Hinnolt või Luulea Läänelt," jäi Kitter elegantselt vastuse võlgu. Et Hinno oli hõivatud, andis vastuse Lääne.

"Just. See peab paika. Suviseks perioodiks prahtisime Regina Baltica sinna. See laev sõitis enne viimati Riia-Stockholmi liinil, kuid siis jäi see väljavahetamise tõttu seisma," sõnas Lääne ja viitas Regina Baltica asendamisele Romantikaga.

Mis on põhjus?

"Otsisime seisvale Regina Balticale rakendusvõimalusi. Kui ilmus välja prahtija, siis .... see on äritehing."

Kui palju Tallink sellest tehingust tulu saab?

"Kindlasti selle lepingu detaile me ei avalda," tuli vastuseks.

Vanasadama jahisadam pakub täisteenust ja kõrget hinda

Homme Tallinnas pidulikult avatava uue jahisadama juhid ise väidavad, et sadama hinnad on Piritalt kesklinna taksosõidu maksumuse võrra kõrgemad, kuid selle raha eest pakutakse klientidele ülihead asukohta ja täisteenust, mille hulka kuulub ka sauna kasutamine ja muud mugavused.

Vanasadamas Admiraliteedi basseinis asuva uue jahisadama ujuvkaide ääres on 62 kohta, millele lisanduvad seniste kaide kohad suurematele alustele. Näiteks hakkab samast väljuma Naissaare vahet sõitev Moonika.

Pidulik lindilõikamine toimub küll homme, kuid esimesed paadid ja jahid sildusid juba paar nädalat tagasi. Osa kaikohti Admiraliteedi basseinis broneeritakse pikemaajaliste lepingutega, kuid mingi arv kohti jääb vabaks suvalisel ajal tulevatele külalistele. Liikumine Vanasadama akvatooriumis tuleb koordineerida sadamakapteniga.

Tallinna Sadama avalike suhete juht Sven Ratassepp kinnitas, et uues jahisadamas on loomulikult avarust vähem kui Pirital, kuid kaikohad on välja ehitatud kõigi normide järgi. Varuks on veel üks rivi. Kui tänavune hooaeg näitab, et nõudlus on suur, lisatakse järgmiseks suveks veelgi kohti.

Vanasadama ööpäevane kaikoht kuni 9 meetri pikkusele alusele maksab 470 krooni. Kuni 12 meetrise jahi või kaatri eest tuleb välja käia 550, 13,5-meetrise laeva eest 630 ning kuni 18 meetrise veesõiduki eest 710 krooni.

Võrdluseks olgu öeldud, et Kalamajas Noblessneri ehk Peetri sadamas on alates juunist võimalik jahti või muud veesõidukit hoida 230 – 240 krooni eest ööpäevas. Pirital Kalevi juhtklubi sadamas maksab külaliskoht 300 krooni.

Ratassepp ütles, et endise C-terminali hoone ees on valmis avar terrass, kus saab meeldivalt aega veeta ning nautida vaadeid Admiraliteedi basseinile ja vanalinnale. Täna saavad veel viimast lihvi hoone teisel korrusel paiknevad puhke- ja duširuumid, saun ning rõivaste kuivatamise ja pesemise kohad, et homseks avamiseks oleks kõik korras.

«Kui vaadata üldist trendi, siis ega meie sadama lisandumine Tallinnas jahikohtade vajadust veel täieikult ei rahulda,» märkis Ratassepp.

Kalevi jahtklubi ülem Mairold Metsaviir ütles, et nende rohkem kui 100 kaikohta Pirita jõe suudmes on täis ning järjekord ukse taga. Külaliskoht seal maksab 300 krooni, mis olevat täiesti võrreldav Soome ja Rootsiga vastavate hindadega.

Ta lisas, et kaikohtade põud on Tallinnas praegu täiesti olemas, kuna paate tuleb kogu aeg juurde. Kalevi jahtklubi kõrval asuva Pirita TOPi sadam on samuti pidevalt täis.

Noblessneri sadam hakkas jahte vastu võtma juba eelmisel aastal, kuid siis oli tegemist ajutiste kaidega. Tänavu juuni alguseks pannakse aga paika täiesti uued ujuvkaid, kus saab silduda 100 – 150 alust.

Oma rahaga sadamat arendav Jaanus Tamme kinnitas, et Vanasadama jahisadama avamine on igati hea ja õige ettevõtmine, sest see toob uusi külastajaid ka kõigile teistele sadamatele. Tema sõnul ei ole erinevad sadamad üksteisele konkurendid, pigem toimivad need omalaadse ühtse võrgustikuna ning see hoiab ka hinnad mõistlikul tasemel.

Noblessneri sadamas tuleb jahiomanikul ööpäevase seismise eest maksta 230 – 240 krooni. Tamme sõnul saab ta hinda all hoida tänu sellele, et talvel pakub ta sadama angaarides paadiomanikele hoiu- ja remonditeenust, mida ostavad põhiliselt Soome ja Venemaa suurte kaatrite omanikud.

Tamme hinnangul peaks pärast Vanasadama jahisadama avamist kaikohti Tallinnas piisavalt leiduma. Vanasadama hinnad peavadki aga teistest kõrgemad olema, sest ka mujal maailmas ei saa kesklinnas odavalt kaikohta kätte. Pealegi seisavad jahid seal tavaliselt lühikest aega.

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen ütles, et Lennusadamas tuleb purjekatele ja kaatritele umbes paarkümmend kohta juurde pärast tänavusi merepäevi ehk suve teisel poolel, kui pannakse paika kaks ligi 50 meetri pikkust ujuvkaid. Riigihange on läbi ning kaide paigaldaja teada.

SLK saab Saaremaa kätte juunis

Saaremaa Laevakompanii (SLK) saab teise uue parvlaeva Saaremaa praeguse kava järgi kätte juuni teisel nädalal, kirjutab maakonnaleht Meie Maa.

SLK teise uue parvlaeva ristimistseremoonia toimub lehe andmeil 28. mail Norras Fiskerstrandi laevatehases, seejärel alustab laev koduteed.

Varem avaldatud info põhjal pidi Saaremaa Laevakompanii SLK tellitud parvlaev Saaremaa laevaehitajaga sõlmitud lepingu kohaselt tellijale üle antama maikuu viimasel nädalal.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, teenindavad jaanipühade ajal Kuivastu-Virtsu liini parvlaevad Muhumaa ja Saaremaa, kirjutab leht.

Algselt pidi OÜ Väinamere Liinid tooma parvlaeva Muhumaa kaldarampide katsetamiseks Kuivastu-Virtsu liinile juba 15. mail, kuid see lükkus kuu aega edasi.

"Ma ei oska öelda, kas kaks uut laeva jaanipühadel Kuivastu- Virtsu liinil sõidavad, kuid Heltermaa sadam tuleb korda teha," ütles SLK tegevjuht Tõnis Rihvk Meie Maale.

7. mail ilmnes Heltermaa sadamas, et parvlaeva Muhumaa sõukruvid on ühe erosioonikaitseplaadi serva teise plaadi peale kergitanud. Selliseid plaate on sadamavees üle 150.

Praegu käib Heltermaa sadamas ekspertiisi teine etapp.

"Täna on veel otsustamata, mis seal üldse teha. Rohkem ma ei kommenteeriks, selleks on eksperdid palgatud," rääkis pühapäeval Saarte Liinide arendusdirektor Peeter Oopkaup.

OÜ ESTKonsult ja OÜ Corson eksperdid teatavad oma otsuse juhtumi põhjuste kohta lähiajal. Esialgsel hinnangul on tegemist veaga projektis. Pärast lisauuringuid annavad eksperdid soovituse, kuidas Heltermaa sadama neljanda kai veealust osa tugevdada.

Et vältida sarnast juhtumit Kuivastu ja Virtsu sadamates, kaetakse needsamad erosioonikaitseplaadid seal omakorda 20 sentimeetri paksuse armeeritud monoliitbetooniga.

Kuigi hiidlased on jõudnud parvlaeva Muhumaa üksjagu kritiseerida, tuleb Saaremaa selle täpne koopia.

BLRT Fiskerstrandi laevatehas ehitab SLK tellimusel kokku kolm parvlaeva. Kogu projekti maksumus on ligi 1,5 miljardit krooni.

Pilt: Endine P/L Scania

Ofelia dokiremont pikeneb vähemalt kolmapäevani

Parvlaev Ofelia on olnud Riia laevatehases korralises remondis alates 21. aprillist, seni ei ole tehasest olenevatel põhjustel suudetud kõiki vajalikke töid lõpetada.

Väinamere Liinide teatel jätkub Rohuküla-Heltermaa liinil remondiaegne sõidugraafik esialgu kolmapäeva, 19. maini, vahendas ettevõtte pressiesindaja.

Ofelia liinilenaasmiseni jätkub liiklus Heltermaa-Rohuküla liinil vastavalt Väinamere Liinide ja Hiiu maavalitsuse kokkulepitud sõidugraafikule.

Ofelia naasmiseni jätkuvad tööpäevadel väljumised kell 8.30 Rohukülast, mida teenindab vastavalt sadamate ohutusolukorrale parvlaev Muhumaa. Kell 6.30 reis Rohukülast on Harilaiu jõudlusest suurema nõudlusega, seega saavad sellele reisile esmajärjekorras toiduaineid ja posti vedavad veokid.

Samal ajal väljub parvlaev Muhumaa Heltermaalt samuti suure nõudlusega graafikureisile, võimaldades hiidlastel varakult mandrile jõuda. Seejärel siirdub Muhumaa Rohukülast kell 8.30 reisile, võttes pardale kõik soovijad. Harilaiu lisareis toimub esmaspäevast neljapäevani ka Heltermaalt kell 18.30.

Remondiperioodi vältel jäävad esmaspäevast neljapäevani ära väljumised kell 20.30 Rohukülast. Ümber tõstetakse ohtlike veoste reisid Heltermaalt teisipäeva ja neljapäeva varahommikuti kell 4.30. Selle asemel toimuvad ohtlike veoste reisid Rohukülast esmaspäeval ja neljapäeval kell 22.30 ning Heltermaalt teisipäeval ja reedel kell 6.30.

Kuna ohtlike veoste reise teostab parvlaev Muhumaa, võetakse pardale ka tavasõidukeid ning maksimaalselt 97 reisijat.

Parvlaev Ofelia dokiremont kestab nädala lõpuni

Parvlaev Ofelia viibib korralises dokiremondis veel nädala lõpuni ning naaseb seejärel Rohuküla – Heltermaa liinile.

Seniks jätkub liiklus Heltermaa-Rohuküla liinil vastavalt Väinamere Liinide ja Hiiu maavalitsuse kokkulepitud sõidugraafikule. Väinamere Liinid teatas varem, et Ofelia korraline remont vähemalt kolm nädalat ning võib täiendavalt selguvate tööde hulgast olenevalt pikeneda.

Ofelia naasmiseni jätkuvad tööpäevadel väljumised kell 8:30 Rohukülast, mida teenindab vastavalt sadamate ohutusolukorrale parvlaev Muhumaa. Kell 6:30 reis Rohukülast on Harilaiu jõudlusest suurema nõudlusega, seega saavad sellele reisile esmajärjekorras toiduaineid ja posti vedavad veokid. Samal ajal väljub parvlaev Muhumaa Heltermaalt samuti suure nõudlusega graafikureisile, võimaldades hiidlastel varakult mandrile jõuda. Seejärel siirdub Muhumaa Rohukülast kell 8:30 reisile, võttes pardale kõik soovijad. Harilaiu lisareis toimub esmaspäevast neljapäevani ka Heltermaalt kell 18:30.

Remondiperioodi vältel jäävad esmaspäevast neljapäevani ära väljumised kell 20:30 Rohukülast. Ümber tõstetakse ohtlike veoste reisid Heltermaalt teisipäeva ja neljapäeva varahommikuti kell 4:30. Selle asemel toimuvad ohtlike veoste reisid Rohukülast esmaspäeval ja neljapäeval kell 22:30 ning Heltermaalt teisipäeval ja reedel kell 6:30. Kuna ohtlike veoste reise teostab parvlaev Muhumaa, võetakse pardale ka tavasõidukeid ning maksimaalselt 97 reisijat.

Tallinna Linnahalli äärse sadama planeering läks volikokku

Tallinna linnavalitsus otsustas kolmapäevasel istungil saata volikokku kehtestamisele Logi tänav 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu, mis annab õiguse linnahalli kõrvale väikelaevade sadama rajamiseks.

Linnahalli naabruses asuvale mereäärsele 12,6 hektari suurusele alale on lisaks sadamale plaanis rajada üks kuni kuuekorruseline äriruumidega korterelamu ning üks kuni viiekorruseline ärihoone, avalikult kasutatav rannapromenaad, teedevõrk ning haljastus.

Logi tänav 8 ja Logi tänav 10 kinnistud kuuluvad OÜ-le Logi Projekt, transpordimaa sihtotstarbega krundid ja Logi tänav 7 ning Logi tänav 9 kinnistu kuuluvad Tallinna linnale ning üks kinnistu AS-ile Tallina Sadam.

Lähialal paikneb praegu Tallinna Sadama loodekai tollitsoon, mis tulevikus peaks ümber korraldatama kruiisilaevade vastuvõtukohaks.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles OÜ Logi Projekt. Linn algatas planeeringu koostamise 7. detsembril 2005 ja võttis planeeringu vastu 30. juunil 2008. Planeeringu koostas AS Ea Reng.

Kinnisasja omanik Logi Projekt kohustub rannapromenaadi koos haljastuse ja kaldakindlustusega ning välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni pärast väljaehitamist linnale tasuta üle andma.

Alale jahisadama väljaarendamise eelduseks on finantsabi saamine Euroopa Liidu struktuurifondidest. Sadama rajatised ehitab välja ja hakkab haldama selleks loodud MTÜ Vanalinna Jahisadam.

Kinnisvaraarendaja AS TTP asutatud MTÜ Vanalinna Jahisadam käivitas hanke Tallinna linnahalli kõrvale väikelaevade sadama rajamiseks möödunud nädalal.

Hanget korraldab Teede Projektijuhtimise AS. Hankele saab pakkumisi esitada 18. maini.

Lisaks võttis Tallinna linnavalitsus istungil vastu Lasnamäel asuva Suur-Sõjamäe 29b krundi ja lähiala detailplaneeringu, mis loob võimaluse rajada 9,22 hektari suurusele alale kokku 44 kuni neljakorruselist äri- ja tootmishoonet.

Suur-Sõjamäe tänav 29b tootmismaa sihtotstarbega hoonestamata ligi 6,4 hektari suuruse kinnistu omanik on Tallinna linn. Suurema osa krundist moodustab võsastunud soine jäätmaa, kuhu on veetud pinnasetäiteks ehitusjäätmeid.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Lasnamäe Tööstuspark, uue ärinimega AS Tallinna Tööstuspargid. Linn algatas planeeringu koostamise 1. juulil 2009. Planeeringu koostas AS K-Projekt.

Aegna laevaliin alustab tööd laupäeval

15. mail alustab Tallinn-Aegna-Tallinn liinil kurseeriv Juku regulaarsõitudega. Operaatoriks on AS Kihnu Veeteed.

Liinilaev väljub Tallinna Patareisadamast ning mahutab 47 reisijat, teatas Aegna koduleht.

Piletihinnad on mõnevõrra kallimad kui varasematel aastatel. Ühe suuna täispilet (ka üliõpilase pilet) maksab nüüd 65 krooni. Õpilasele, pensionärile, represseeritule ja temaga võrdsustatud isikule maksab üks ots 35 krooni. Jalgratta eest tuleb välja käia 20 krooni. Eelkooliealistele, puudega lastele ja sügava puudega isikutele on laevasõit prii.

Esialgse graafiku järgi väljub Juku Linnahalli sadamast kell 10 ja 17.30 ning Aegnalt kell 11.30 ja 19. Teisipäeviti sõite ei toimu.

Arabella alustas regulaarreise Saaremaalt Ruhnu

Täna sai teoks selle aasta esimene regulaarne laevareis Saaremaalt Ruhnu saarele.

Kui algselt oli Saare maavalitsusel lootus, et Ruhnu liini hakkab tänavu sõitma endine kiire Soome dessantlaev, siis täna tegi esimese liinireisi hoopis endiseks Nõukogude luurelaevaks ehitatud ja praegu Arabella nime kandev alus.

Ruhnu vahet ka varem sõitnud Arabella teeb tänavusel hooajal Roomassaare sadamast Ruhnu saarele kokku 30 reisi. Tänavuse aasta esimene reisiga viidi saarele 13 tonni kaupa.

Laev mahutab praegu 12 reisijat, aga juunist alates suurendatakse reisijakohti 35ni.

Ruhnu laevaliinil hakkab hoopis sõitma Arabella

Kuna OÜ Sailing Point ei saanud väikelaeva Lohi ära osta, sõlmis Saare maavalitsus Ruhnu laevaliini teenindamiseks lepingu eraettevõtjaga Lauri Kivirai, kelle alus Arabella väljub esimesele reisile Roomassaare sadamast eeloleval reedel.

Kokku sõidab Arabella Ruhnu vahet sel aastal 30 korda. Juunist augustini on alus käigus kaks korda nädalas – teisipäeviti ja reedeti, väljudes Roomassaarest kell 10 ning Ruhnust kell 17. Kevad-sügisesel perioodil ehk mais, septembris ja oktoobris sõidab laev ainult reedeti. Sügisel tuleb Arabella Ruhnust tagasi kell 15, kuna läheb varem pimedaks ja varasema väljumisega on paremini tagatud laevasõidu ohutus.
Arabella oli Ruhnu laevaliinil pikka aega käigus ka enne Saaremaa Laevakompanii Aegnat.

Maavalitsus doteerib Ruhnu tänavu laevaliiklust 1,2 miljoni krooniga. Üks laevareis liinil Roomassaare-Ruhnu-Roomassaare maksab 43 500 krooni. Maavalitsuse toetus ühele reisile on 39 900 krooni. Ruhnlane saab ühe otsa täispileti lunastada 75 krooniga ja sooduspileti 50 krooniga. Teised peavad täispileti eest välja käima 290 krooni ja sooduspileti eest 200 krooni.

Sõidab poole kauem

Kui OÜ Sailing Point poolt algselt välja käidud Lohi ja Saaremaa Laevakompanii Aegna läbivad vahemaa Roomassaarest Ruhnu kahe tunniga, siis Arabellal kulub selleks poole kauem aega ehk neli tundi.
“Tegemist on küll vana, aga hooldatud laevaga, millel meresõidukõlblikkuse tunnistused olemas,” ütles Saare maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mika Männik. “Turiste silmas pidades läheb laeva vaja. Graafik on Ruhnu vallavalitsusega kooskõlastatud. Kes tahab kiirelt sõita, lendab lennukiga,” lisas ta. Suveperioodiks Ruhnu lennuliikluse korraldamiseks on maavalitsusel sõlmitud leping lennufirmaga Luftverkehr Friesland Brunzema und Partner KG. Lennuk teeb maist septembrini kuni 12 lendu nädalas.

Kui järgmise aasta navigatsiooniperioodiks ei ole veel valmis ehitatud Ruhnu laevaliinile riigi poolt tellitud laev, korraldatakse uus läbirääkimistega hange sama pakkujaga sõlmitud lepingu alusel tellitud teenuse kordamiseks. Sel juhul võib Arabella ka 2011. aastal Ruhnu vahet sõita.

Ei saanud laevaostuks raha

Kuigi maavalitsus pidas pikalt läbirääkimisi OÜ Sailing Pointiga, et Ruhnu vahet sõitma panna laev Lohi, otsustati möödunud reedel leping sõlmida hoopis Lauri Kiviraiga.

“Sailing Pointiga läks nii, et paraku ükski pank ega ka teised laevanduse toetajad ei tahtnud seda projekti rahastada,” põhjendas Saare maavanem Toomas Kasemaa FIE Lauri Kivirai kasuks otsustamist. “Investorid, kes pidid laevaostu rahastama, kadusid mingitel põhjustel ära,” täiendas Mika Männik. Tema sõnul selgus Sailing Pointiga peetud läbirääkimiste käigus nädal tagasi, et firmal ei õnnestunud Soomes müügis olevat Lohit rahapuudusel välja osta. Laeva põhjanaabrite juures vaatamas käinud veeteede ameti töötajad pidasid otstarbekaks siiani Soome lipu all seilav alus siiski Eesti lipu all sõitma panna.
OÜ Sailing Point juhatuse liige Jaan Kõrsmaa ei soovinud Meie Maale kommentaari anda.

Mika Männiku väitel ei tulnud pööre läbirääkimistes maavalitsusele sugugi ootamatult. “Meil olid juba eelmisel aastal täpselt teada, kes on võimalikud partnerid, kellega saab üldse läbirääkimisi pidada,” lausus Männik. “Praegu kukkus täpselt tagumise tärmini peale, umbes nagu koolis lõputööga, et päev enne kaitsmist sai kaante vahele,” märkis ta.

Tallinki reisijate arv kasvas aprillis 15 protsenti

Tallinki teenindas aprillis kõikidel liinidel kokku 712 939 reisijat, mida on 15 protsenti enam kui mullu samal ajal.

Möödunud kuul kasvas ka ettevõtte poolt veetud sõiduautode ning kaubaühikute arv vastavalt 13 ja 11 protsenti.

Reisijate arv kasvas aprillis kõikidel ettevõtte poolt opereeritavatel liinidel. Läti-Rootsi liinil teenindas Tallink 58 567 (+49 protsenti) reisijat, Eesti-Rootsi liinil 71 977 (+25) reisijat, Eesti-Soome vahelisel liinil 324 440 (+17) reisijat ja Rootsi-Soome liinidel 257 772 (+8) reisijat.

Soome-Saksamaa liinil alustasid remondist tulnud laevad liiklemist 26. ja 30. aprillil teenindades aprillis kokku
183 reisijat.

Aprillis Islandi vulkaani Eyjafjallajökull tõttu aset leidnud lennuliikluse seisak Euroopas avaldas mõnevõrra positiivset mõju Tallinki reisijateveo tulemustele kõikidel liinidel.

Silja Serenade'i kajutis läks suitsema sülearvuti

Reisiparvlaeval Silja Serenade läks ööl vastu tänast personalile kuuluvas kajutis suitsema sülearvuti.

AS Tallink Grupi kommunikatsioonijuht Luulea Lääne kinnitas Postimees.ee-le, et lahtist leeki ei tekkinud.

Suitsev arvuti tehti käsitulekustutiga ühe minuti jooksul kahjutuks. Intsidendi puhul ohtlikku olukorda tegelikult ei tekkinudki, selgitas Lääne.

Soome telekanal MTV3 oli varem teatanud nimetule allikale viidates, et kajutis puhkes tulekahju, mis varsti likvideeriti.

Silja Serenade oli teel Stockholmist Helsingisse.

Mai sõidugraafiku muudatused

Tallink:

Ajavahemikul 24.5.-1.6.2010 asendab M/S Superfast Tallinn-Helsingi liinil sõitvat M/S Superstari.

M/S Superstar saabub Tallinnasse graafikujärgse reisiga 23.5.2010 kell 24.00 ja siirdub dokki. Esimene väljumine Helsingisse graafikujärgselt 2.6.2010 kell 7.30.

Lindaline:

Lisareisid 13. mai Tallinn-Helsingi kell 12:00 ja Helsingi-Tallinn kell 14:00